amoha

[na + √muh + *a (na + moha)] mitte-pettekujutlus, pettekujutluseta. Tähendab soovmõtlemise puudumist ja 8 teadmise omamist, milleks on:

1. dukkha teadmine (dukkhe ñāṇa),
2. dukkha tekkimise teadmine (dukkhasamudaye ñāṇa),
3. dukkha lakkamise teadmine (dukkhanirodhe ñāṇa),
4. dukkha lakkamisele viiva tee teadmine (dukkhanirodhagāminiyā paṭipadāya ñāṇa),
5. möödunu [mineviku moodustiste] kohta teadmine (pubbante ñāṇa),
6. tekkiva/hiljutise [oleviku moodustiste] kohta teadmine (aparante ñāṇa),
7. nii möödunu kui tekkiva kohta teadmine (pubbantāparante ñāṇa),
8. põhjusliku sõltuvusliku tekke dhamma teadmine (idappaccayatā paṭiccasamuppannesu dhammesu ñāṇa) – Vibhaṅga, Dukanikkhepa Ds 2.3.2.

Antonüüm: moha; samoha .