[na + √lubh + *a] ahnusetus.
- Tähendab mitteahnitsemist (alubbhanā), aplusetust (alubbhitattaṁ), mittekirelisust (asārāgo), vaimustuse/pöörasuse/armumise puudumist (asārajjanā asārajjitattaṁ) ning himurusetust (anabhijjhā) – Vibhaṅga, Dukanikkhepa Ds 2.3.2; vt lobha.
- Ahnusest rikutud olendid lähevad uude sündi halvas kohas. Aga ahnuse õigesti mõistnud ja selle hüljanud ei naase enam sellesse maailma, st neist saavad mittenaasjad (anāgāmi) – Lobhasutta Iti 1.
- Antonüüm: lobha.