akusala

[na + kusala] "mitteoskuslik", oskamatu.

• Vabanemist ja vaibumist mittetoetav, ihast, vihast, mitteteadmisest, kirest jt plekkidest võrsunud, kannatusi põhjustav tegu (kamma), kui ka selle teo vili (kamma-vipāka); vt kusala. 
  
• akusalakamma [na + kusala + kamma] mitteoskuslik tegu = valel vaatel (micchādiṭṭhi), mitteõigel dhammal (asaddhamma), ihal (taṇhā) või kõlbetul tahtel (cetanā) põhinev tegu, mis on võrsunud kolmest mitteoskuslikust juurest (tīṇi akusalamūlāni), milleks on:
  • ahnus (lobha akusalamūla),
  • viha (dosa akusalamūla) ja
  • pettekujutlus (moha akusalamūla); vt ka pāpakamma.

10 mitteoskuslikku tegu (dasa akusalakamma) on:

1. elu võtmine (pāṇātipātā),
2. mitteantu võtmine (adinnādānā),
3. naudinguline vale käitumine (kāmesumicchācārā),
4. vale rääkimine (musāvādā),
5. laimav kõne (pisunavācā),
6. karm kõne (pharusavācā),
7. tühi loba (samphappalāpā),
8. himu (abhijjhāya),
9. kuritahtlikkus (byāpādā),
10. valed vaated (micchādiṭṭhi).

• akusalakammapatha [akusala + kamma + patha] oskamatu tegutsemise tee või viis.
• akusalamūla [akusala + mūla] mitteoskuslik juur, milleks on: ahnus (lobha), viha (dosa), pettekujutlus (moha), kirg (rāga) jt.
• akusalasaṅkappā [a + kusala + saṅkappā] mitteoskuslik mõtlemine; vt saṅkappa (= akusala-vitakka).
• akusalavitakkā [akusala + vitakkā] mitteoskuslik mõte, vt vitakka.
• Antonüüm: adhikusala, kusala