Ajita Kesakambala

ajitakesakambala [ajita (pärisnimi) + kesa (juuksed) + kambala (tekk, kate)] üks kuuest Vana-India tuntumast ususekti juhist.

• Kuus Vana-India tuntumat rändõpetajat olid: 
  1. Pūraṇa Kassapa
  2. Makkhali Gosāla
  3. Pakudha Kaccāyana
  4. Ajita Kesakambala
  5. Nigaṇṭha Nāṭaputta
  6. Sañcaya Belaṭṭhaputta
     – Brahmajālasuttaṁ DN 1; Sāmaññaphalasuttaṁ DN 2; Sandakasuttaṁ MN 76; Isigilisuttaṁ MN 116; Cūḷadukkhakkhandhasuttaṁ MN 14; Nigaṇṭhasuttaṁ AN 3.74; Kaccānagottasuttaṁ SN 12.15 jt.
• Tema õpetus oli tuntud kui ajitakesakambalavāda [ajita + kesakambala + vāda] Adžita Kesakambala õpetus.
• Õpetas maailmafilosoofiat (lokāyata) (= materialism + hedonism + nihilism).
• Teda nimetati Kesakambaliks, sest ta kandis inimjuustest tekki (kesakambala), mida kirjeldatakse kui kõige armetumat rõivastust: see oli külm külma ilmaga, kuum kuuma ilmaga, halvasti lõhnav ja robustne (DA.i.144; MA.i.422–3).
• ajitakesakambalavāda õpetuse põhideesid on järgmised:
  • Kõik asjad universumis koosnevad vaid neljast elemendist: maa, vesi, tuli ja tuul.
  • Pole uut elu pärast surma: keha surm on täielik ja lõplik häving (tuntud kui „läbilõikamise” doktriin); inimene sureb täielikult: keha satub nelja loodusjõu valdusesse ja “ise” hävib täielikult = annihilatsioon.
  • Puudub pälvimise ja karistuse seaduspära: pole head ega halba, seega ei saa hea ja halb kanda vilja, pärast surma pole kedagi, kes seda vilja kogeks; õpetas, et sestap pole vaja muretseda ei heade ega halbade tegude pärast. Väitis, et kõik jutud teoviljast ja taassünnist on väljamõeldised, mis ei põhine tegelikkusel.
  • Elu on nautimiseks: õpetas, et elada tuleb õnnelikult ja elu võimalikult palju nautides.
  • Tiibeti allikate järgi õpetas ta, et kõik olendid peavad elama saṃsāras 84 000 mahākalpat, kuni nad lõppevad ja miski ei saa seda takistada.
• Buddha selgituse kohaselt on tegemist vale vaatega (micchā-diṭṭhi) mille ta suttas toodud näite varal ümber lükkab – Brahmajālasutta DN 1; Sāmaññaphalasutta DN 2.
• Vt täpsemalt: DVE, I osa, ptk "Õige vaade (sammādiṭṭhi) ja vale vaade (micchādiṭṭhi)".