agati 1: [na + √gam + ti (gati)] mitteminemine või -tulemine või -sihtkoht. 2: "ebatee", vale kurss; väärasse minek; vale tegutsemissuund, mida mitte järgida, mitte harjutada; sobimatu käitumine. 3: mittemindav, mindamatu = nibbaana epiteet; vt nibbāna. 2: [√gam] eelarvamus.
- Neli väärat teed on – soovide teed minemine, viha teed minemine, pettekujutluse teed minemine ja hirmu teed minemine – Vinayapiṭaka, Mahāsaṁgāma Pvr 15; Saṁgītisutta DN 33 jt.
- Nibbaana on ala, kus ei ole tulemist, minemist, jätkumist, lakkamist, uut sündi, ei vähimatki tuge, vähimatki liikumist, vähimatki objekti – see ongi dukkha lõppemine – Paṭhamanibbānapaṭisaṁyuttasutta [Parinibbānasutta] KN Ud 8.1.
- Antonüüm: gati.