āgama [ā + √gam + a] "tule siia"; 1: pühakiri; religioosne tekst. 2: ilmnemine, väljund, tulem(us). 3: tulemine; lähenemine; saabumine; naasemine.
- Termin, mida kasutatakse eriti braahmanliku ja hilisema budistliku kirjanduse kontekstis kanooniliste õpetuste või traditsiooni edasiandvate sanskriti- või hiinakeelsete kogumike kohta nikāya vastena. Vt nikāya.
- Sünonüüm 2: nissanda. 3: āgacchati, upanivattatipacceti, paṭikkamati, punarāgamati, punupeti; punamupāgami, paccāgacchi, paccāgañchi